Intervjuu Tartu Naiste Varjupaiga asutaja ja juhatajaga
Oleme ettevõte naistele ja leiame, et peaksime olema kõigi naiste jaoks olemas, ka nende jaoks, kes abi vajavad! Sellest, miks antud projekti toetamine oluline on, oskab juba pikemalt rääkida inimene, kes selle asjaga iga päev seotud on. Tugitelefoni kontaktisikuks on Sirje Otstavel Tartu Naiste Varjupaiga asutaja ja juhataja. Temaga viisime me läbi intervjuu, mille käigus saime vastuseid mitmetele huvitavatele küsimustele. Alljärgnevalt võid leida mõned neist Millest sündis idee avada tugitelefon vägivalda kogenud naistele?
Sellised tugitelefonid töötavad maailma paljudes arenenud riikides. Erinevates rahvusvahelistes projektides osaledes uurisin aastate jooksul, kuidas sellised telefonid erinevates Euroopa riikides töötavad. Euroopa Nõukogu on välja töötanud indikaatorid, mille alusel mõõdetakse riikide edukust naistevastase vägivallaga tegelemisel. Kõige esimene neist indikaatoritest on üleriigiline, ööpäevaringne, tasuta telefon vägivalda kogenud naistele. Millist abi saavad naised antud tugitelefonilt?
Tugitelefonile on oodatud kõigi naiste kõned, kes tunnevad, et nad on oma lähisuhetes kogenud vaimset, füüsilist, seksuaalset või majanduslikku vägivalda. Tugitelefoni eesmärgiks on esmalt pakkuda emotsionaalset tuge ja mõistmist naistele, kes on vägivalla ohvriks langenud. Teiseks on tugitelefoni eesmärgiks jagada naistele infot selle kohta, et mida nad saavad enda kaitseks teha ja millest peaksid nad alustama. Seega on võimalik tugitelefoni kaudu saada asjaajamisjuhiseid – kuidas pöörduda politseisse, kuidas on võimalik saada lähenemiskeeldu jne.
Milleks sellist tugitelefoni tegelikult vaja on?
Tugitelefoni eesmärgiks on esmalt pakkuda emotsionaalset tuge ja mõistmist naistele, kes on vägivalla ohvriks langenud. Teiseks, oleme kogunud infot abisaamise võimaluste kohta Eestis. Naised tavaliselt ei tea, kust abi leida, millest alustada. Kui naine on näiteks pikka aega kodus vägivaldset kohtlemist talunud, siis talle tundub tavaliselt, et abi polegi olemas, väljapääs puudub. Kolmandaks, toetudes naiste varjupaikade senisele praktilisele töökogemusele oleme valmis pakkuma asjaajamisjuhiseid abivajajatele.
Lähisuhtevägivald Eestis - milline on hetkel olukord?
Võrreldes 2001. aastaga, mil esmakordselt Eestis üldse hakati rääkima naiste vastu suunatud lähisuhtevägivallast, on praegune olukord väga palju paremuse suunas liikunud. 2001 ja 2003 aastal viis Eesti Avatud Ühiskonna Instituut läbi kaks olulist uuringut vägivalla leviku osas. 2002. aastal alustas Tartus tööd Eesti esimene naiste varjupaik, mis pakub abi lähisuhtevägivalda kogenud naistele. Praeguseks on Eestis olemas 6 naiste varjupaika. 2004. aastal muudeti Kriminaalmenetluse seadustikku, mille tulemusena ei ole kehaline väärkohtlemine enam erasüüdistusasi ning naistel on võimalus politsei poole pöörduda ka kergemate füüsilise vägivalla juhtumite puhul. Oluliselt on tõusnud ohvrite ja vägivallatsejatega kokku puutuvate spetsialistide (politseiametnikud, meedikud, kriminaalhooldusametnikud) teadlikkus lähisuhtevägivalla spetsiifikast. Loomulikult on meil veel pikk tee minna aga algus on tehtud!
|