10 sagedamini esitatavat küsimust  1. Kes on rinnavähki haigestumise riskigrupis?
Kõik naised on ohustatud. Ka meestel võib tekkida rinnavähk, kuigi nende haigestumistase on madal.
2. Kas mõnedel naistel on suurem risk haigestuda rinnavähki kui teistel?
Jah. Rinnavähi riskiteguriteks on:
• eluiga (alates 40st eluaastast hakkab tõusvas joones suurenema rinnavähi oht)
• perekondlik eelsoodumus (kõrgenenud risk on naistel, kelle esimese ringi sugulased põevad rinnavähki)
• lastetus
• esimene sünnitus peale 30. eluaastat
• menstruatsiooni algus enne 12. eluaastat
• menopaus peale 50. eluaastat
• ülekaalulisus
• harjumus süüa rasvarikast toitu, alkoholi liigtarvitamine
• stress
3. Mis põhjustab rinnavähki, kas seda saab ennetada?
Hetkel on põhjused teadmata ning samuti ei ole teada viisi, kuidas seda haigust ennetada. Enda tervise huvides soovitame naistel käia regulaarselt oma rindu kontrollimas, et rinnavähk avastada algstaadiumis, sest siis on see veel ravile alluv.
4. Kui paljud naised haigestuvad rinnavähki?
Igal aastal diagnoositakse Eestis üle 550 rinnavähi juhtumi. Rinnanäärme vähk on Eesti naistel esinevatest pahaloomulistest kasvajatest esikohal.
5. Kas mügarikud rindades on sagedased?
Sageli esinevad rindades tihendid ja sõlmed, mis enamikel juhtudel osutuvad healoomulisteks. Sellegi poolest on väga oluline, et iga mügarik testitaks vastava eriala spetsialisti poolt.
6. Mida ma pean tegema, kui ma avastan oma rinnas mügariku?
Minge koheselt oma perearsti vastuvõtule. Tema saab teid juba edasi suunata eriala arstide juurde ning saate oma probleemile lahenduse.
7. Milline on parim viis rinnavähist jagu saamiseks?
Parim viis on haiguse avastamine varajases staadiumis. Algstaadiumis, kui vähirakud ei ole veel tunginud ümbritsevatesse kudedesse, on ravi efektiivsus 98-100%. Seega, mida varem pöördub naine arsti poole, seda parem on ravi tulemus.
8. Kuidas avastada rinnavähk varajases staadiumis?
Alates 40. eluaastast tuleb teha mammogramm igal aastal. Igal aastal tuleb lasta end arsti poolt kontrollida. Iga kuu tuleb ennast ise kontrollida – paar päeva pärast menstruaaltsükli lõppu või pärast menopausi, iga kuu samal päeval.
9. Kus saab teha mammogrammi?
Selleks tuleb ühendust võtta oma perearstiga või Eesti Vähiliiduga tasuta telefonil 800 22 33.
10. Kust saab rinnavähi kohta rohkem informatsiooni?
Informatsiooni saab Eesti Vähiliidu koduleheküljelt www.cancer.ee ja aadressilt www.rinnavahk.ee. Samuti on võimalik helistada Eesti Vähiliidu tasuta nõuandetelefonil 800 22 33, mis on avatud igal tööpäeval E-R 10-12 ja 18-20. Helistajal on õigus jääda anonüümseks. Konsulteerimise eesmärgiks on abistada vähki põdevaid inimesi, nende omakseid ja vähiga kaasnevatest probleemidest isiklikult huvitatud inimesi. Konsultatsiooni on võimalik saada ka elektronposti teel – e-mail: info@cancer.ee. Arvutivõrgu kaudu edastatud informatsioon ei ole aga täielikult turvameetmetega kaitstud. Eesti Vähiliidu aadress: Viru 5-5, 10140 Tallinn |
